Skip to main content

Posts

Kassile. For the kitty

Blogis on vahepeal pikalt vaikus olnud, kuna kolisime uude koju. Kassi lemmikkohaks on kujunenud koht trepil, kust avaneb ülevaade kogu alumisele korrusele. Selleks, et kassil seal mõnusam oleks, tegin talle pesa.

There has been a silence in this blog for quite a while because we moved to a new home. That cat has found her favorite place on the stairs where she has a full overview of the lower floor. To make her stay there more comfortable I made her a bed. 


Pesa on heegeldatud Hiiu Villa naturaalsest hallist lõngast (kulus 143 grammi, heegelnõel 4 mm). Pärast viltisin selle pesumasinas 40 kraadiga pestes.

The bed is made from the natural lambswool from island Hiiumaa in Estonia. I used 143 grams of yarn and 4 mm hook. Later I felted it in the washing machine at 40 C. 


Kass oli pesahuviline juba enne viltimist:

The cat liked her new bed already before felting:


Recent posts

Suviselt linane. Summer and linen

Tegelikult on praeguses kuumalaines liiga palav, et üldse ühtegi kardigani kanda. Ehk ei kesta palavus liiga kaua ning varsti saab kardigani päriselt ka kanda. Kudusin raglaani ülevalt alla ja nii pikalt, kui lõnga jätkus.

Actually it is way too hot at the moment to wear any cardigan but hopefully the heat will not last too long. I knit top down raglan and until I ran out of yarn. 


Lõngaks on Woll Butt Doreen, toonid münt ja naturaalne. Lõng on polüestri ja lina segu, mis muudab selle linale ebatüüpiliselt pehmeks. Vardad 2.5 mm.

I used Woll Butt Doreen yarn, colorways mint and natural. It is a blend of polyester and linen which makes the yarn feel very soft (not like 100% linen yarn). Needles 2.5 mm.


Avaldatud! Being published!

Toredad uudised! Sall, mida pildil näete, avaldati eelmisel nädalal briti heegeldamisajakirjas Crochet Now (väljaanne number 14). Mustri nimeks sai Amersfoort, sest salli lõnga sain kingituseks Amersfoorti kudujatelt, kui Hollandist lahkusin.

Kuidas see sall ajakirja jõudis? Mind inspireeris Sabrina - kudumisdisainer, kellega olen Zürichis tuttavaks saanud. Ta on enda mustreid mitmel pool avaldanud, sealhulgas hiljuti Knittys. Mõtlesin, et võiksin ju ka proovida. See oli eelmise aasta septembris. Olin just valmis heegeldanud selle salli ning otsustasin sellega katsetada. Üldiselt tundub mulle, et kudumismustreid ja kudumisdisainereid on kordades rohkem kui heegeldamismustreid ja -disaineireid. Lisaks on minu meelest väga suur osa internetis ja ajakirjades ringlevatest heegeldamismustritest koledad ja/või väga primitiivsed. Selle loogika kohaselt peaks tunduvalt lihtsam olema silma paista heegeldamismustritega.

Järgmise sammuna hakkasin internetist otsima heegeldamisajakirju, nii ve…

Pastelne geomeetria

Mul polnud garderoobis ühtegi vesti, aga vest on tegelikult kevadises muutuvas ilmas vägagi praktiline riietusese. Olgu kroonika mõttes kirja pandud, et nädal tagasi oli siin Zürichis suvi ja üle 20 kraadi sooja. Täna sajab lund.

Ma ei ole suur kudumisajakirjade ostja, kuna enamasti on ajakirjades ainult paar mudelit, mida ma tegelikult ka teha tahaksin ning kokkuvõttes võtavad nad lihtsalt ruumi. Mõned ajakirjad on mul siiski aja jooksul kogunenud ning aeg-ajalt ma lehitsen neid inspiratsiooni saamiseks.

See vest on pärit ajakirjast Interweave Knits Fall 2010, aga huvilistel on seda võimalik ka Interweave'i kodulehelt eraldi osta. Mis mind selle vesti juures paelus, on hiljem peale tikitud väiksed ristikesed. Olgu hoiatuseks öeldud, et nende ristikeste tegemine võttis päris palju aega. Lisaks tegin vesti pikema, kui juhendis antud. Tagantjärele vöib öelda, et oleks võinud isegi veel pikema teha.

Kui märkad fotodelt, et vesti alumine osa on heledam kui ülemine, siis see ei ole si…

Öösinine. Midnight blue

Esimene ja viimane kord, kui ma endale mõne riietuseseme heegeldasin, oli põhikoolis. Mõte endale kardigan heegeldada, mõlkus mul meeles juba pikka aega. Peamine põhjus, mis mind tagasi hoidis, oli hirm, et heegeldatud kardigan ei lange hästi ning jääb kange. Lõpuks tegin idee siiski teoks ja valisin meriinost pitsilõnga. Valik õigustas ennast täielikult. Kardigan jäi pehme ning hästi langev. See ei jää kindlasti mu viimaseks heegeldatud riietusesemeks.

The first and last time I crocheted myself a garment was in middle school. The idea to crochet myself a cardigan was in my mind for some time already. The only thing holding me back was the fair that the finished garment will be stiff. Finally I decided to use lace-weight merino yarn and it was totally worth it. The cardigan feels really soft. It will not be my last crochet cardigan. 

Lang Yarns Merino 400 Lace, 140 g Hook 2 mm Lady Ascot Cardigan 

Sokid isetriipuva lõnga jaoks. Socks to show off your self-striping yarn

Sügisel ostsin Freiburgist toreda erksavärvilise sokilõnga. Lõng ootas terve pika talve ühte toredat mõtet. Ja siis mõte tuli. Lühemate värvivaheldustega lõngaga jääb efekt tõenäoliselt veel toredam. Kirjutasin õpetuse inglise keeles ka üles. Mustri nimeks sai Schönegg, sest just nii on selle tänava nimi, kus ma kord nädalas kohvikus šveitsi kudujatega kokku saan. Need sokid valmisid suures osas nendel kuduõhtutel. Vardad 2.25 mm, lõng Rico Design Superba Stripy (kulus 62 grammi).

Muster on saadaval siin: Schönegg

I bought this nice colorful sock yarn already in autumn during my trip to Freiburg. It waited the whole winter for a good idea and then the idea finally came. With shorter color changes the effect would be even greater. I wrote down the instructions and named the pattern Schönegg. Once a week I meet other knitters here in Zürich and the cafe where we meet is located on Schöneggplatz. These socks were mainly knit during those cozy evenings. 
Needles 2.25 mm, yarn Rico Design S…

Pastelsed triibud. Pastel stripes

Selle kampsuni kudusin isetriibutuvast sokilõngast (Opal Blütenbracht). Blütenbracht on sokilõnga seeria, kus tootja on püüdnud erinevaid lilleväljade värve tabada. Selle konkreetse tooni nimi on Männertreu ehk lobeelia.

Värvijooksud on sellel lõngal üsna pikad ja seetõttu jääb ka kampsun triibuline. Kudusin altäärest üles tavalist raglaani. Alguses muretsesin, et varrukate ja keha triibulaiused on väga erinevad ja võib-olla mõjub see imelikult. Valmis kampsunis arvan ma, et see on tore, et triibud erineva laiusega on. Teine murekoht oli, et keha ja varrukate ühendamisel muutub silmuste arv ringis väga suureks ja triibud väga kitsaks. Seda efekti peitsin pahempidist kudet kududes. Kui read lühemaks muutusid, lülitusin jälle parempidisele koele. Et pahempidine kude ainult ühes kohas poleks, kudusin ka mujal paar pahempidist rida vahele.

Kokku kulus 287 grammi lõnga, vardad olid 3 mm (sooniku jaoks) ja 3.5 mm.

This sweater is made from self-striping sock yarn (Opal Blütenbracht). Blüten…